Plahvatuskindel jaATEXon kaks terminit, mida sageli kasutatakse vaheldumisi, kuid tegelikult viitavad need kahele erinevale asjale. Peamine erinevus plahvatuskindla ja ATEXi vahel seisneb nende klassifitseerimises ja nende pakutavas ohutustasemes plahvatusohtlikes keskkondades.
Plahvatuskindel on termin, mida kasutatakse selliste seadmete või seadmete kirjeldamiseks, mis on kavandatud piirama ja takistama süttivate gaaside, aurude ja tolmu süttimist ohtlikes piirkondades. Seda on võimalik saavutada erinevate vahenditega, nagu spetsiaalsete materjalide kasutamine, seina paksuse suurendamine, tihendamine ja mehaaniline kaitse. Plahvatuskindlate seadmete peamine eesmärk on vähendada elektriliste või mehaaniliste allikate põhjustatud plahvatusohtu ohtlikes piirkondades.
ATEX seevastu on Euroopa Liidu direktiiv, mis sätestab nõuded plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud seadmetele ja kaitsesüsteemidele. See tähistab "Atmosphères Explosibles" ja hõlmab nii elektrilisi kui ka mitteelektrilisi seadmeid, mis on mõeldud kasutamiseks plahvatusohtlikus keskkonnas. ATEX-sertifikaat kinnitab, et toode vastab plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks seatud ohutusnõuetele ning see on kohustuslik kõikidele EL-is sellistes keskkondades kasutatavatele seadmetele.
Üks peamisi erinevusi plahvatuskindla ja ATEXi vahel on see, et esimene järgib standardeid ja juhiseid, samas kui teine on seaduslik nõue, millele peavad vastama kõik EL-is plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed. Plahvatuskindlaid seadmeid klassifitseeritakse tavaliselt teatud tüüpi plahvatusohu alusel, nagu gaasi- või tolmuplahvatused. ATEX-seadmed seevastu klassifitseeritakse tsoonide alusel, mis näitavad plahvatusohtliku keskkonna tõenäosust ja nõutavat ohutustaset.
Teine oluline erinevus nende kahe vahel on see, et ATEX on ülemaailmne nõue, mis kehtib kõigi ELiga äri ajavate riikide kohta. See tähendab, et isegi kui tootja asub väljaspool EL-i, peab ta siiski täitma ATEXi nõudeid, kui soovib oma seadmeid EL-is müüa. Plahvatuskindlad seadmed seevastu ei ole ülemaailmne nõue ja neid kasutatakse peamiselt riikides, kus on vastu võetud selliste seadmete kasutamise standardid ja juhised.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi termineid plahvatuskindel ja ATEX kasutatakse sageli vaheldumisi, viitavad need tegelikult kahele erinevale asjale. Plahvatuskindel on termin, mida kasutatakse selliste seadmete või seadmete kirjeldamiseks, mis on kavandatud piirama ja takistama süttivate gaaside, aurude ja tolmu süttimist ohtlikes piirkondades. ATEX seevastu on juriidiline nõue, mis sätestab ohutusnõuded seadmetele, mis on mõeldud kasutamiseks EL-is potentsiaalselt plahvatusohtlikus keskkonnas. Vaatamata erinevustele on nii plahvatuskindlatel kui ka ATEX-seadmetel oluline roll töötajate ohutuse tagamisel ja plahvatusohu minimeerimisel ohtlikes piirkondades.
